Eestis on tervishoiutöötajate probleemsest tegevusest teavitamise, tervishoiutöötajate üle järelevalve tegemise ja nende tegutsemisõiguse piiramise süsteem kohmakas, aeganõudev ja süüdistustel põhinev ehk reageerib siis, kui raskem rikkumine on juba aset leidnud.
Kutse- ja erialaühenduste esindajate hinnangul on selliste tervishoiutöötajate arv, kelle tegevus on murettekitav, arvatavasti väike. Teavitamise ja järelevalve puudujääkide tõttu ei ole aga probleemse tegevuse ulatus täpsemalt teada. See tõdemus viitab, et vaja on muutust. Teisisõnu, probleemse tegevuse märkamise, probleemi olemuse tuvastamise ja sellele reageerimise süsteem tuleb tööle panna, et patsiendi riske ennetada ja maandada.
Terviseministri vastus
1. novembril 2024 jõustusid tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus ja selle alusel antud määrused, k.a terviseministri 24.10.2024. a määrus nr 43 „Tervishoiu-teenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded“. Minister toonitas oma vastuses, et uus patsiendiohutuse süsteem keskendub vigadest õppimisele, et toetada tervishoiusüsteemi kvaliteedi pidevat parendamist ning edendada patsiendiohutuskultuuri. Tervishoiutöötaja süü tuvastamine ja tema karistamine ei ole kindlasti esmane eesmärk.
1. novembril 2024 jõustusid tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus ja selle alusel antud määrused, k.a terviseministri 24.10.2024. a määrus nr 43 „Tervishoiu-teenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded“. Minister toonitas oma vastuses, et uus patsiendiohutuse süsteem keskendub vigadest õppimisele, et toetada tervishoiusüsteemi kvaliteedi pidevat parendamist ning edendada patsiendiohutuskultuuri. Tervishoiutöötaja süü tuvastamine ja tema karistamine ei ole kindlasti esmane eesmärk.
- Sotsiaalministeerium peaks koos Terviseametiga tagama, et tervishoiutöötajad, kes korduva probleemse tegevusega silma jäävad, ei saaks sektoris n-ö segamatult tegutseda. Seepärast tuleks luua kindlad ja läbipaistvad alused selle kohta, kuidas teavitada tervishoiutöötajate probleemsest tegevusest, teha järelevalvet ja piirata selliste töötajate tegutsemisõigust. Vajaduse korral tuleb teha ettepanekud õigusaktide muutmiseks ja vaadata üle asutuste ülesanded järelevalve tegemisel.
- Terviseamet on tervishoiusektoris riikliku järelevalve tegija, menetleb tervishoiuteenuse osutajate tegevuslubasid ja teeb kontrolli selle üle, kas asutused täidavad tegevuslubade aluseks olevaid nõudeid. Samas on Terviseameti senine järelevalve probleemse tegevusega tervishoiutöötajate üle olnud selgelt ebapiisav. Riigikontrolli hinnangul saab amet kontrollida tervishoiuteenuste osutajate kvaliteedi tagamise nõudeid ja seekaudu riiklikku järelevalvet teha. Amet peaks edaspidi probleemse tegevusega tervishoiutöötajate üle tõhusamat kontrolli tegema.
- Terviseamet on tervishoiusektoris riikliku järelevalve tegija, menetleb tervishoiuteenuse osutajate tegevuslubasid ja teeb kontrolli selle üle, kas asutused täidavad tegevuslubade aluseks olevaid nõudeid. Samas on Terviseameti senine järelevalve probleemse tegevusega tervishoiutöötajate üle olnud selgelt ebapiisav. Riigikontrolli hinnangul saab amet kontrollida tervishoiuteenuste osutajate kvaliteedi tagamise nõudeid ja seekaudu riiklikku järelevalvet teha. Amet peaks edaspidi probleemse tegevusega tervishoiutöötajate üle tõhusamat kontrolli tegema.
Riigikontrolli kommentaar
Riigikontroll on kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse jõustumisest tulenevaid muutusi kirjeldanud aruande punktides 19–22 ja 24–26. Lühidalt, Riigikontroll jagab seisukohta, et patsiendiohutusjuhtumite kogumise ja vastutus-kindlustuse süsteemi rakendamine on tähtis samm tervishoiu tervikliku kvaliteedijuhtimissüsteemi ja vigadest õppimise kultuuri arendamisel. Riigikontroll juhib tähelepanu sellele, et kõnealune seadus jõustus alles 1. novembril 2024 ja selle rakendusaktid valmisid alles oktoobri lõpus. Seega on Riigikontrolli tähelepanekud jätkuvalt aja- ja asjakohased.
Teisisõnu on kohustusliku vastutuskindlustuse seadusega loodud eeldused kvaliteedisüsteemis põhimõttelise muutuse ellukutsumiseks, kuid töö tegelike tulemuste nimel alles algab. Riigikontroll märgib, et uus patsiendiohutusjuhtumite kogumise ja vastutuskindlustuse süsteem ei lahenda kõiki võimalikke kitsaskohti, mida siinses aruandes on käsitletud (nt ebaeetiline käitumine, mittetõenduspõhise ravi propageerimine, asutuste ülesannete jaotus). Ka need teemad tuleb tervishoiutöötajate üle tehtava järelevalve korralduse (sh õigusaktide muutmise vajaduse) analüüsimise ja muudatuste kujundamise käigus tähelepanu alla võtta.
Terviseameti kõikehõlmav vastus Riigikontrolli aruande eelnõu kohta (vt peatükki „Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ja Tervisekassa vastused“) on tervishoiu kvaliteedisüsteemi arendamisel heaks aluseks: amet on selles kirjeldanud tervikliku kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ning tehtud ja veel plaanis olevaid tegevusi. Võtmeküsimus on, kas ja millal plaan suudetakse ellu viia.