Riigikontroll: Eestit elektriga varustavatest objektidest on seni vaid ühe füüsilise kaitse kohta kehtestatud selged nõuded.
TALLINN, 15. jaanuar 2025 – Riigikontroll leidis, et vaatamata julgeolekuolukorra muutumisele on siiani vaid ühe objekti kohta, mis on oluline Eesti elektriga varustamise seisukohast, kehtestatud füüsilise kaitse tagamise selged nõuded ja neid ka järgitakse. Nõuded tulenevad riigikaitseobjekti staatusest ja on kehtestatud selle kaitse korraga.
Loe veelAruandega seonduv
Taustaks
Riigikontroll auditeeris, kas on rakendatud meetmeid, et tagada Eestit elektriga varustavate oluliste objektide turvalisus. Elektriga varustamise teenuse katkemisel on väga suur mõju riigi toimimisele, teistele elutähtsatele teenustele ja elanikkonnale. Seega on tähtis, et elektriga varustavate oluliste objektide puhul oleks tagatud nende füüsiline turvalisus. Auditis on käsitletud väliseid füüsilisi ründeid, milleks võivad olla näiteks vandalism, vargus, meeleavalduse üleminek organiseerimata massiründeks, üksiküritaja rünnak, planeeritud rünnak (äkkrünnak, lõhkekeha plahvatus vms), ohtlik saadetis (kiri, pakk vms), rünnak ventilatsiooni kaudu, rünnak eriüksuse või sõjalise väljaõppega isikute poolt.
Kokkuvõte auditeerimise tulemustest
Kas on rakendatud meetmeid elektriga varustavate objektide turvalisuse tagamiseks?
Elektriga varustamine on elutähtis teenus, mille osutamisega seotud olulistel objektidel on rakendatud erineval tasemel füüsilise kaitse meetmeid. ASile Elering kuuluval elektriga varustaval objektil, mis on seni ainsana määratud riigikaitseobjektiks, on järgitud füüsilise turvalisuse tagamise nõudeid, mis on paika pandud riigikaitseobjekti kaitse korraga.
Seevastu riigikaitseobjektiks mittemääratud teistele olulistele elektrivarustust tagavatele objektidele pole füüsilise turvalisuse tagamiseks eraldi nõudeid kehtestatud. Ettevõtted peavad ise otsustama, millised füüsilise kaitse meetmed on asjakohased, kuid vajavad selleks senisest rohkem infot Kliimaministeeriumilt kui elutähtsat teenust korraldavalt asutuselt. Seni on osa ettevõtete rakendatud meetmetest olnud nõrgemad võrreldes riigikaitseobjektile seatud nõuetega. Samas on needki objektid olulised, et tagada elektriga varustamine.
Go somewherefüüsiliste rünnete kaitseks valmistunud[1] põhivõrguettevõtja AS Elering, jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi OÜ ning elektritootja AS Enefit Power. Riigikontroll hindas viit objekti, millest üks ehk ASi Elering objekt on määratud elutähtsa teenuse osutamisega seotud riigikaitseobjektiks[2] ning neli on elektriettevõtjad oma toimepidevuse riskianalüüsides ise nimetanud kriitilise tegevuse toimimiseks vajalikeks objektideks.
Vaatamata julgeolekuolukorra muutumisele on alates 2017. aastast siiani vaid üks elektriga varustav objekt riigikaitseobjekt, mille füüsilise kaitse tagamise kohta on kehtestatud selged nõuded. Teiste oluliste objektide puhul on ohtude analüüsimine ja meetmete rakendamine ettevõtete otsustada ning see pole taganud põhjalikumat valmistumist erinevate füüsilise ründe ohtude vastu. See ei aita kaasa elektriga varustamise teenuse kui terviku toimepidevuse tagamisele füüsilise rünnaku korral.
Riigikontrolli arvates ei ole selleks, et ettevõtted ise rakendaksid riigikaitseobjektidega sarnaseid põhimõtteid, tingimata tarvis objekte määrata riigikaitseobjektiks. Objekte valdavad ettevõtted vajavad Kliimaministeeriumilt kui elutähtsat teenust korraldavalt asutuselt aga sisulisemat infot füüsilise ründe ohtude ja konkreetse ründe vastu kasutatavate võimalike meetmete kohta, et nad saaksid selle infoga arvestada sobivate meetmete valimisel ja rakendamisel.
Riigikontrolli soovitused
Riigikontrolli soovitused kliimaministrile ja siseministrile: hinnata terviklikult vajadust määrata elektriga varustavaid objekte riigikaitseobjektiks.
Kliimaministri ja siseministri vastus: Riigikaitseobjektide loetelu ülevaatamine ja uuendamine on plaanis 2025. aastal. Elektriettevõtja võib riigikaitseobjektidega sarnaseid põhimõtteid rakendada ka neil kriitilistel objektidel, mis ei ole määratud riigikaitseobjektiks.
Riigikontrolli kommentaar: Riigikaitseobjektidele mõeldud miinimum- ja lisaturvameetmed pole avalik teave. Riigikaitseobjektidega sarnaste põhimõtete rakendamiseks objektidel, mis pole riigikaitseobjektid, tuleks siseministril ja kliimaministril leida võimalused, kuidas neid meetmeid elektriettevõtjatele tutvustada ning vajaduse korral ettevõtteid ka nende rakendamisel nõustada.
Riigikontrolli soovitus kliimaministrile: koguda kokku ja jagada elektriettevõtjatega sisulisemat teavet nii füüsilise ründe ohtude kui ka võimalike rünnete vastaste meetmete kohta.
Kliimaministri vastus: Kliimaministeerium on elektriettevõtjatega aktiivses suhtluses ja jaganud kogu ministeeriumile teadaolevat julgeolekuohtudega seotud teavet, mida julgeolekuasutused on lubanud ettevõtetega jagada. Kliimaministeeriumi arvates peaks pädevad asutused korraldama julgeolekuohtude väljaselgitamist keskselt. Kliimaministeeriumi ja elektriettevõtjate roll on hinnata ohtude mõju elektriga varustamisele ja planeerida vastavad meetmed.
Riigikontrolli soovitus siseministrile: analüüsida riigi võimekust tagada vajaduse korral elektriga varustamise teenusega seotud riigikaitseobjektide kaitse.
Siseministri vastus: Riigi kriisiplaanide koostamisel analüüsitakse regulaarselt riigi võimekust tagada riigikaitseobjektide – sh elektriga varustavate objektide – kaitset.
Viimati uuendatud 20.01.2025